tee meile teene ja lülita oma reklaamiblokeerija välja.
Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada rohkem väärt artikleid.
Kui annad sõrme, võetakse kogu käsi. Vähemalt siis, kui oled andekas. Just nii on läinud islandi techno-artistil Bjarkil. Nina Kravizi avastusena suutis ta oma eelmise aasta looga „I Wanna Go Bang” tõestada, et temast kuuldakse veel.
Klassikaline lahendus deep house’i identiteedikriisile – kas olla tantsumuusika või mitte – on tantsumikside paigutamine EPle vastukaaluks originaalpalale, mille ümber artisti motivatsioon ning ambitsioon tihtilugu keerlevad.
Kui vahel on ebakindel tunne, kas juustuste leopardimustriliste truspade kandmine võiks natukenegi lahe olla, tuleks puntras olevad klapid lahti harutada ja suruda näpuga (või nupuga) Soft Hairi debüütplaat play-seisundisse, et ennast kergem veenda oleks.
Mitmekülgsus ja paindlikkus on ambitsioonikad eesmärgid. Kammernaiskoor Sireen on püüdnud mahutada oma debüütalbumile viiskümmend viis eriilmelist minutit muusikat.
Neljapäeval, 1. detsembril avatakse EKA Galeriis Jonas Van den Bossche, Hannah Harkesi, Rachel Kinbari ja Kirill Tulini ühisnäitus „The Perennial Gale”/ „Lakkamatu rajutuul”.
Gravüür Markii de Sade’i 1797. a raamatust „Uus Justine”
„Transgressiivsus” on sõna, mida suurem osa eestimaalastest küllap enne Kenderi „UNTITLED-12” juhtumit ei teadnudki, nii et igal juhul on teosest ja sellele järgnenud saagast midagi head juba sündinud. Miks aga lugejad loevad ja vaatajad vaatavad, kui tegemist on millegi vastiku ja ebameeldivaga? Ja miks niisuguseid kunstiteoseid luuakse?
Tartul on pikalt olnud Eesti natsipealinna kuulsus, kus tagidega kiilaspead mööda tänavaid ringi marsivad ning nendel omakohut rakendavad. Välistudengitele see olukorda lihtsaks ei tee, nagu kirjutab filosoofiamagistrant Tarun Gidwani.
Sel reedel, 2. detsembril peab oma esimest sünnipäeva siinse underground klubimaastiku viljakamaid kasvandikke ehk klubi Lekker. Tähtpäeva puhul palusime Lekkeri tegijatel kokku koguda 10 mälestust möödunud aastast.
Liis Viira on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri harfimängija ja sensuaalse käekirjaga animaator, kelle värskeim teos on sümbolistliku tonaalsusega video Maarja Nuudi palale „Siidisulis linnukene”. Võtsime kiirest graafikust aja maha ning rääkisime muusikast, animatsioonist ja loomingust.
Kui palju sellest, mida me räägime, jõuab adressaadile päriselt kohale? Kui suurt rolli mängib siin kas ajaline või ruumiline kaugus? Kes kannatab nn kriminaalse näo eelarvamuse all? Kuidas mõista inimest?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
2 min
1 min
2 min
2 min
Rachel Kinbar „Sellelaadsed asjad” (2016)
Gravüür Markii de Sade’i 1797. a raamatust „Uus Justine”7 min
Meeleavaldaja pagulasvastasel tõrvikurongkäigul Tartus.5 min
Sissepääs Lekkerisse. Foto: Sohvi ViikSissepääs Lekkerisse.2 min
Liis Viira. Foto: Laura Arum-LäätsLiis Viira.7 min
Kaader Veiko Õunpuu 2009. a. filmist „Püha Tõnu kiusamine”7 min
Kuvatõmmis Looduskalendri kalakaamerast7 min
4 min